Changing Faces.

January 9, 2016

This is a project I finished just before my Christmas break. As a part of our Dramatic Contexts assignment, we had to choose a historical painting and recreate it on our model using prosthetics and make-up. After a visit to National History Museum in London, I chose a few paintings I found interesting, but weren't quite right. So I ended up choosing a portrait of Thomas Gresham from Rijksmuseum Amsterdam, where I had been a year ago.

 

Selle projekti lõpetasin just enne jõuluvaheaega. Viimase projekti üheks osaks oli nägude transformeerumine ehk siis pidime valima ajaloolise maali ning selle taas ellu tooma oma modelli peal. Esmalt külastasin National Portrait Museumi Londonis, kuid ei leidnud ühtegi maali, mis mulle kuidagi sümpatiseeriks. Seega valisin portree Sir Thomas Greshamist, mida olin aasta eest näinud Amsterdamis Rijkmuuseumis.

 

 

Now it was time to prepare my model Enno for a facecast and templates for facial hair, because clearly the project required me to attach a moustache, beard and a different nose, to make Enno look similar to Thomas Gresham.

 

Seejärel oli aeg valmistada ette oma modell Enno. Võtsin temalt vajalikud templaadid ja facecasti ehk siis materiaalse koopia tema näost. Kavatsesin teha nina, silmakotid, vuntsi ja habeme.

After preparing the base for everything, I had to find matching hair colors for the facial postiche and start knotting hair by hair, which literally drives me crazy since I am not a patient person and a constant knotting of tiny hair is my worst nightmare, but yay I managed it and was happy with the result!:)

 

Nüüd oli aeg hakata sõlmima vuntsi ja habet. Selleks on vaja täpset templaati, imeõhukest tülli, õiget värvi juukseid ja miniatuurset heegelnõela. Alustasin juuksevärvide valimisega, kuna igas habemes on 3 eri värvi ja nende sobitamine on õudne peavalu. Nende kahe osa heegeldamine ühe karva haaval võttis mul aega 2 nädalat ja ajas mu peast hulluks, sest et mul puudub igasugune kannatus ja selline täppistöö, mis kunagi ei lõppe on kõige hirmsam unenägu. Lisaks sellele, ei tundnud ma selle kahe nädala lõpuks oma sõrmeotsi ka enam.

 Next phase was sculpting some eyebags and a nose contantly referencing to the original portrait. I had Enno's lifecast so I simply used clay to sculpt a new nose and eyebags onto his face, so I could take a plaster negative from it and fill it with either gelatine or silicone, which would be used as the nose. Silicone and gelatine are materials fairly similar to human skin, as a result of very detailed and good sculpting it would be hard to tell it's a fake nose, which is exactly what's the whole point of changing faces.

 

Järgmine faas oli voolida kõik vajalikud näoosad ehk siis uus nina ja kaks ilusat silmaalust kotti. Tegin seda pidevalt vaadates originaalset maali ja usaldades oma tunnetust luua enam-vähem sarnase näo. Mul oli koopia Enno näost, seega ma lihtsalt voolisin savist uue nina tema näo peale, millest siis hiljem kipsist negatiiv võtta ja see täitsa kas želatiini või silikooniga. Need kaks on materjalid, mis on sarnased inimese naha tekstuurile, mis võimaldab muuta nägusi nii, et vaataja ei oska öelda kas on päris või mitte.

 

After I was done with all of the technical processes. It was all about application,good painting and obviously a good photographer who would be my dear housemate Marcella Chan. Application day is scary, you are given 2 hours to apply and paint everything you have done.

 

Nii saigi kõik valmis ja olin valmis paigalduspäevaks, mis on üldiselt väga närvesööv, kuna meile antakse 2 tundi terve protsessi jaoks samal ajal kui žürii sind jälgib ja igat liigutust kritiseerib. Nüüd oli küsimus vaid selles kui osavalt kõik see paigaldada, nii et ei oleks näha mitte ühtegi äärt ega viga ning loomulikult värvimises, milles olen alati suhteliselt enesekindel, kuna arvan, et mul on hea silm detailile ja olen ju eluaeg maalinud ka. Minu kallis majakaaslane Marcella Chan, kes on kolmanda aasta fotograaf, oli nõus tegema pilte, mis on loomulikult väga oluline, sest kui kõik muu nässu läheb, siis pildi saab ikka ju ilusaks võluda.

 This is what I ended up with and overall it was a very interesting project learning about facial features and getting the feeling of sculpting and all. Very pleased!

 

See on minu majakaaslase poolt töödeldud pilt, mis peaks nüüd olema recreation originaalsest maalist. Ise jäin väga rahule ja arvan, et see projekt oli suurepärane aitamaks mõista näo anatoomiat ja harjutada kätt skulptuuris ja kõiges.:)

 

 

Please reload

March 16, 2019

November 22, 2018

August 8, 2018

Please reload

Please reload